Kollid

Mumm

"Te märkate kesk pimedust kaht kuuma söe moodi hõõguvat silma. Nende all aga leegist endast loodud suud, mille ümber hambad kui varjud. Selle ümber suurema naeri suurune keha, mille täpset kuju on raske öelda - liigub see ebaühtlaselt kui tule loodud vari seinal.

Mumm on nõrgem vaimolevus. Tema silmad ja justkui naeratav teravate hammastega suu on paljudele hirmu nahka ajanud, kuid tegelikult ei ole tal just palju väge.
Armastab tuld ja varje. Kui tal vähegi võimalik, proovib ta luua mõne kohaga pakti - nii omab ta vähemalt mingit väge ja kaitset.

MM - shadow
Keeled: Tulesõnad, Varjusõnad

- - - 

"Viljandimaal nõuab laste hirmutisena kolli kõrval veel mumm tähelepanemist. Õieti tarvitakse laste hirmutiseks kolli ja mummu vaheldamisi. Mumm on karvane, must olevus, elab ahju taga, pimedas nurgas, laudil ehk toa peal. Tuule hulumist korstnas nimetakse tihti mummu kisendamiseks. Muidu ei teata mummu tegevuse kohta midagi lähemat (Eesti Kirjandus 1915, nr. 1)." - Eisen

Karvik

"Suuruselt mitte pikemad kui gnoomid, on nad kaetud paksu karvastikuga, mis enamasti kas must või tumepruun. Silmad vilukil kui hundil. Hambad teravatipulised. Kätel ja jalgadel küünised."

Karvikud on ilmas olnud kauem kui keegi arvata oskaks. Kunagi võis tegu olla metsavaimude või kollidega. Arvatakse, et nad üsna külmas piirkonnas alguse said ning olude sunnil õppisid karmis kliimas ellu jääma - minema talveunne ning konsumeerima kõike, mis vähegi tarvitatav tundus.

Neis on väike kogus maagilist väge, mis lubab neil olla ilma söömata/joomata väikese kapsapea suuruses karvases keras talveunes aastakümneid. Seetõttu püüti neid sellises olekus tihtilugu kinni ning kammitseti maagilistesse kottidesse. Neid kotte nimetati peksukottideks olnud on need meie ilma lugudes niikaua kui mäletatakse. Niipea kui keegi kotisuu avas hüppasid sealt väikesed tumedad mehed välja ja nüpeldasid läbi selle, kes nende teele sattus - vahel olid neil kaasas ka nuiad.

Kuna üks karvikutest kuulus Kangelaste hulka kes Kuradikonna päeval maailma päästis, on hakatud üha enam neile vabadust andma. Siiski leidub ka tänapäeval maailmas üksikud peksukotte, milles karvikud endiselt vangistatud on.

Arvamused nende võimete kohta on vastukäivad. On neid kes näevad karvikuid kui lihtsaid metslasi, kes vaevu rääkida oskavad, kui ka neid kes on veendunud, et neis on peidus sügavam vägi mille välja päästmiseks pole sellele rahvale lihtsalt võimalust antud.

Maagia ja inimeste suhtes enamasti skeptilised, defineerib see liik alles enda kohta maailmas. Leidub karvikute klanne mägedes (ehk isegi külasid). Samuti on osad neid leidnud varjupaiga vägise koha ümbruses.


MM - goblin + suudavad kõike süüa (resistantsus mürkidele) + talveuni